Sinu ostukorv on tühi
Osakokkuvõte
€0.00
Ostma
0
+371 67376778
Estonian / ESTONIA
Keel: Estonian / ESTONIA
+371 67376778
0

Kas me pilgutame silmi piisavalt tihti?

on 24.07.2017 15:04
43 vaatasin
Silmade pilgutamise peamine eesmärk on katta silmapind pisarakile kihiga. Pisaratel on mitu funktsiooni: ärritajate eemaldamine, silmapinna libestamine vältimaks hõõrdumise teket ja sarvkesta toitefunktsioon, kuna pisarakile sisaldab erinevaid toitaineid, vitamiine, hapnikku (sarvkestal puuduvad veresooned ja vajalikud ained saadakse pisarakilest), mikroelemente, ensüüme ja antikehasid. Pisarakile jaotub ühtlaselt kogu silma pealispinnale, et toimuks valguskiudude täpne murdumine, mis omakorda tagab selge nägemise.
Miks me pilgutame?

Võib tunduda, et pilgutamise peamine ülesanne on katta silma pealispind ühtlaselt pisarakilega, mis aitab eemaldada mustuse ja teised ärritajad.

Siiski on pisaratel veel teisigi  funktsioone:
  • ärritajate eemaldamine;
  • silmapinna libestamine vältimaks hõõrdumise teket;
  • sarvkesta toitefunktsioon, kuna  pisarakile sisaldab erinevaid toitaineid, vitamiine, hapnikku (sarvkestal puuduvad veresooned ning vajalikud ained saadakse pisarakilest), mikroelemente, ensüüme ja antikehasid;
  • pisarakile jaotub ühtlaselt kogu silma pealispinnale, et toimuks valguskiudude täpne murdumine, mis  tagab selge ja terava nägemise. 
Milline on efektiivne silmade pilgutus?

Silmade pilgutus peab olema kiire ja kerge. Pilgutuse ajal ei pea toimuma kokkupuudet silmalaugude vahel. Kui pilgutus tundub raske või aeglane võib see viidata silmalaugude või sarvkesta ärritusele.

Kui tihti peab silmi pilgutama ning millised tegurid seda mõjutavad?

Pilgutuse sagedus sõltub nii sisemistest kui välimistest teguritest. Tuulise ilma, ereda valguse või muu välise ärrituse korral peavad pilgutusrefleksid olema sagedasemad. Samuti sõltub pilgutuste sagedus meie tegevuste aktiivsusest. Puhke olekus varieerub pilgutuse sagedus 8-21 korrani minutis. Samal ajal aktiivse tegevuse korral võib pilgutuse sagedus tõusta 10.5-32.5 korrani minutis. Visuaalse ülesande puhul, mis nõuab hoolikat keskendumist, pilgutusssagedus langeb. Lugemise ajal langeb see 4.5 korrani minutis ja pilgutus toimub peamiselt siis kui silm liigub järgmisele reale.

30 aastat tagasi, kui ilmusid esimesed arvutid, tekkis niinimetatud arvuti kasutajate sündroom, mis seisneb silmade pilgutussageduse languses. Keskmiselt 60% arvuti kasutajatest pilgutab ekraani vaadates silmi vähem kui tavaliselt. Selline pilgutuste arvu langus võib olla põhjustatud sügavast keskendumisest või silmade liikumisest suhteliselt väikeses vahemikus.
Välised faktorid nagu väsimus, stress, ravimid ja emotsioonid võivad samuti mõjutada silmade pilgutussagedust ja kiirust. Kuigi psüühiliste protsesside mõju silmade pilgutusele alles uuritakse, on täheldatud, et inimesed kes kogevad emotsionaalset rahutust või pettumust pilgutavad silmi sagedamini. Haigused, mis muudavad dopamiini taset organismis avaldavad mõju silmade pilgutamisele. Sagedus tõuseb koos dopamiini taseme tõusuga ning langeb kui dopamiini  tase kehas alaneb. Parkinsoni tõve põdevate patsientide pilgutustase on alanenud dopamiini defitsiidist tulenevalt. Skisofreenia haigetel vastavalt suurenenud.  
Suukaudsed rasestumisvastased vahendid võivad samuti avaldada mõju silmade pilgutamisele. Naised, kes neid kasutavad pilgutavad silmi 32% rohkem kui need kes neid ei kasuta ning seda hormoonide muutustest tulenevalt.

Ebapiisava pilgutussagedusega kaasnev risk.

Alanenud sagedusega pilgutamise korral on pisarakile taastamine harvem. Pisarakile aurustub kiiremini, põhjustades ebamugavust ning kuiva silma sündroomi. Silma pind ei ole piisavalt niisutatud, toidetud ja libestatud. Optilises süsteemis võib esineda muutusi ja nägemine võib olla halvenenud kuni 1.25 diopterit. Samuti on oht silmapõletiku tekkeks. Väljaravimata silmapõletik silma esipinnal võib põhjustada pöördumatuid muutusi sarvkestas ja korrigeerimata nägemisteravust. Näiteks arvutiga töötamine pikendab pilgutuste vahelisi intervalle 12 sekundi võrra, tekitades kuiva silma sündroomi riski.

Mida teha?


Arvutiga töötamise juures on oluline õige puhkerežiimi kehtestamine ning sellest kinni pidamine – teha paus 5-10 min iga töötatud tunni kohta või iga kahe tunni järel 15 min. Jälgida tuleb arvutikasutamise õiget ergonoomikat. Erilist tähelepanu pöörata silma tervisele, kui esinevad järgmised sümptomid: ebamugavustunne, ”liivatera tunne silmas”, hägune nägemine, silmade punetus, kuivus, väsimus ja pisarate vool.

Kuiva silma sündroomi korral on oluline silma pealispinda täiendavalt niisutada, kasutades selleks niisutavaid silmatilku, mis hoiab pisarakilet ja kaitseb sarvkesta ärrituste eest. Niisutavaid tilku valides on tähtis eelistada hüpotoonilisi, viskoelastseid ja säiltusainetevabasid tilkasid kuna säililitusained võivad põhjustada silmadele uusi ärritusi.

Kui sümptomid kestavad või ei kao on vajalik külastada silmaarsti või optometristi.